Keskaeg - kirik
toimus kloostrielu pidev reformeerimine ning kasuks oli ka see, et Cluny kloostri
asutajad olid rikkad ja kõrget päritolu, mis aitas kaasa kloostri suurele iseseisvusele
(allus otse paavstile ja ei sõltunud kohalikest piiskoppidest). Cluny kloosteri teine abt
Odo uuendas põhjalikult munklust ning nõudis karmilt munkluse järgimist. Kogu
Õhtumaad haaras väljakujunenud klüünilikke kloostreid hõlmav tsentraliseeritud
ordukorraldus mitmete tuhandete konventidega. Oli vaid üks abt kõigi kloostrite peale
(Cluny abt) ning talle allusid kõik need kloostrid. Paljude sõltumatute kloostrite asemel
valitses nüüd maade ja riikide üle ainult Cluny klooster, muutudes ka ilmalikuks
suurvõimuks.
Eremiidid ehk üksiklased eraldusid maailma pattude eest kõrbe üksindusse, et seal
paastudes, palvetades ja liha suretades Jumalale meelepärast elu elada. Tuntud on lood
pühadest eremiitidest ja Saatanast, kes neid kiusamas käis, et nad oma usust loobuksid.