kuulamisaistingute töötlemises ajus ning nende põimumisest ajju talletatud keelesüsteemiga.Inimene ei kasuta keemilise aistinguid eesmägripäraseks suhtlemiseks. Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud umbes saja tuhande aasta vältel.Kuue tuhandest keelest kasutatakse umbes poolt kirjakeelena aga enamajaolt siiski kõnekeelena.Ontogeneetiliselt on selge, et inimene hakkas rääkima enne kui kirjutama.Kõikide keelte konvensatsioon on erinev.Osade keelte sõnade kokku langevus tuleneb sellest et neil on lähisugulus. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on
b)positiivsed ja negatiivsed inimõigused. I põlvkonna inimõigused on negatiivsed II ja III põlvkonna õigused on positiivsed, õigus MILLELEGI. INIMÕIGUSTE KAITSE sellega tegeleb rahvusvaheline õigus. ja see on tagatud rahvusvaheliste kokkulepetega. Kui riik on kokkulepped ratifitseerinud siis tuleb nendest ka kinni pidada. 10. detsember 1948 vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon. 1950. Euroopa Nõukogu võttis vastu Euroopa inimõiguste konvensatsioon. see kohaldab inimõiguseid euroopa kultuurile.(see keelab surmanuhtluse karistusmäärana) 1960. aastal Euroopa Sotsiaalharta(II põlvkonna inimõigused(töötingimused, töötajate õigused, sooline võrdõiguslikkus, lastekaitse)) INIMÕIGUSTE TAGAMISEGA TEGELEVAD ORGANISATSIOONID. selle tagamise kohustus on igal demokraatlikul riigil. kui aga riigist ei piisa siis rahvusvahelisel tasandil on põhiline organ euroopas Euroopa Nõukogu ja selle juures tegutsev Inimõiguste kohus
annaabi.ee 
