Haanja kõrgustik
Reljeefist tingitud lokaalsed temperatuuri erinevused künka lae ja oru põhja vahel
võivad kevadel ja sügisel maksimaalse temperatuurikontrasti esinemise ajal ulatuda koguni 10
kraadini. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti
esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15
päeva). Liigestatud reljeef, erinevate kallakutega nõlvade vaheldumine nõgude ning tasaste
aladega kutsub omakorda esile konvenktsioonvoolude tugeva arenemise. Selle tagajärjeks on
kohaliku pilvituse ja kohalike sademete teke, mistõttu Haanjas esineb rohkem sademeid kui
kusagil mujal Eestis. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm
ehk 100-150 mm enam Eesti keskmisest. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad
eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). Peamised kliimaerisustest tulenevad
eelised on: