Meteoroloogia konspekt
tõusu e. konvektsioonivooludena kõrgemale. Konvektsioonivooludel on pilvede tekkimisel suur
tähtsus, kuna need viivad maapinnalt kõrgematesse õhukihtidesse pilvede tekkimiseks vajalikku
veearuru. Konvektsioonivoolud tekivad päeval maapinnalähedaste õhukihtide soojenemisel. Kui
konvektsioonivool on küllalt tugev ja õhk jõuab kõrgusele, kus veeaur madalama temperatuuri
tõttu hakkab veepiiskadeks tihenema, tekivad pilved, mida nimetatakse tõusuvoolu e.
konvektsioonipilvedeks.
Pilvede tekkimise kõrgus oleneb õhu niiskusest ja temperatuurist.
Pilvede suurus ja kuju sõltub tõusvate õhuvoolude tugevusest. Kui konvektsioonivool on tugev,
ei jää pilv oma kujult ja suuruselt selliseks, nagu algselt oli, vaid muutub paksemaks ja
suuremaks. Nõrga voolu puhul kujuneb lame rünkpilv.
Ülemise kihi ehk kõrgpilved
1. Kiudpilved Cirrus Ci ( Üksikud õrnad kiulise või niitja struktuuriga pilved, varjuta,
tavalised valged, tihti läikesed
annaabi.ee 
