teine piirkond haarab kiirgus-konvektiivseid ehk poolradiatsioon küttepindu, mis paiknevad küllaltki kõrgete gaasitemperatuuride piirkonnas 800 1200 ºC ja kus soojusülekanne toimub nii kiirguse kui ka konvektsiooni teel. Nende küttepindade hulka kuuluvad koldes paiknevad sirmküttepinnad ja pöördkambri seinu katvad ekraanid. kolmanda piirkonna iseloomulikuks tunnuseks on see, et nendes küttepindades toimub soojusülekanne peamiselt konvektsiooni teel, gaaside temperatuur konvektiivsesse gaasikäiku sisenemisel on 700 - 800 °C sealt väljumisel aga 100 150 ºC. Nende küttepindade hulka kuuluvad ülekuumendi teatud paketid, ökonomaiseri ja õhueesoojendi küttepinnad. Tänapäeva tehnika tase võimaldab koldekambris eraldada hästi suuri soojushulki aga see suur vabanenud soojushulk tuleb küttepindade kaudu vastuvõtta ja ära juhtida. Vee-aurusegu liikumine ja järelikult küttepinna metalli jahutus on erinevate
teine piirkond haarab kiirgus-konvektiivseid ehk poolradiatsioon küttepindu, mis paiknevad küllaltki kõrgete gaasitemperatuuride piirkonnas 800 1200 ºC ja kus soojusülekanne toimub nii kiirguse kui ka konvektsiooni teel. Nende küttepindade hulka kuuluvad koldes paiknevad sirmküttepinnad ja pöördkambri seinu katvad ekraanid. kolmanda piirkonna iseloomulikuks tunnuseks on see, et nendes küttepindades toimub soojusülekanne peamiselt konvektsiooni teel, gaaside temperatuur konvektiivsesse gaasikäiku sisenemisel on 700 - 800 °C sealt väljumisel aga 100 150 ºC. Nende küttepindade hulka kuuluvad ülekuumendi teatud paketid, ökonomaiseri ja õhueesoojendi küttepinnad. Tänapäeva tehnika tase võimaldab koldekambris eraldada hästi suuri soojushulki aga see suur vabanenud soojushulk tuleb küttepindade kaudu vastu võtta ja ära juhtida. Vee-aurusegu liikumine ja järelikult küttepinna metalli jahutus on erinevate