• Konv. Soojusvahetus on võimalik ainult soojuskandja kokkupuutumise teelküttepindadega. • Piirikiht on kas paksem või õhem kiht, mis ümbritseb küttepinda. Piirikihi paksus sõltub gaaside liikumise kiirusest. Tänapäeva katelde terastorud sobivad töötamiseks kõrgetel temperatuuridel. • Soojusülekande intensiivsus küttepinnalt veele on 50-100 korda intensiivsem kui gaasidelt küttepinnale, seetõttu on puhtad küttepinnad sama temp. kui neis on või neid ümbritseb vesi. • Konvektiivsel soojusülekandel puutuvad kuumad gaasid vahetult kokku küttepindadega. • Andes soojusenergiat üle küttepindadele, gaasid jahtuvad. • Konvektiivse soojusülekande intensiivsus sõltub peale temperatuuride erinevuse oluliselt gaaside liikumiskiirusest – mida suurem see kiirus on, seda õhem on küttepindadel piirikiht, s.t seisva gaasikihi paksus, ja vastavalt seda intensiivsem on soojusülekanne. 8
soojushulk koldest lahkuvate gaasidega suureneb. Koldes asuvate radiatsioonülekuumendite erisoojusvastuvõtt langeb, kuna üldine soojuseraldumine koldes vastab koormuse suurenemisele. Seega radiatsioonülekuumendi soojusvastuvõtt jääb maha aurukulu suurenemisest ja auru ülekuumendustemperatuur langeb katla koormuse kasvades. Reguleerimise seisukohast on kõige sobivam staatiline karakteristik kombineeritud radiatsioon-konvektiivsel ülekuumendil, kus sobivalt valitud ülekuumendi radiatsioon- ja konvektiivsete küttepindade suhte korral ülekuumendatud auru temperatuur praktiliselt ei muutu või muutub väga vähe katla koormuse muutudes. Kuid ka sel juhul ei saa loobuda ülekuumendatud auru automaatsest reguleerimisest, sest peale koormuse muutuse mõjuvad ülekuumendatud auru temperatuurile veel teisedki häiringud nagu toitevee temperatuuri muutumine, küttepindade saastumine jne.
annaabi.ee 
