Tööstuslik pööre
vähem kui oskustööline. Olulist rolli klassiühiskonna muutumisel kihiühiskonnaks on
mänginud konveieriseerimine ja teaduslik-tehniline pööre.
Uueks etapiks tööstusühiskonna arengus sai fordism. Nii nimetati tootmiskorraldust ja
majanduspoliitikat, millele pani 20. sajandi esimesel kümnendil aluse USA tööstur Henry
Ford. Fordismi iseloomustab pidev töö liikuval töölindil ehk konveieril. 1903. a. rajatud
autotööstuses (Ford Motor Company) jagati sõidukite tootmine konveiereil üksikuiks
lihtsaiks töövõteteks. See tõstis oluliselt tööviljakust. Konveieriseerimise abil
mitmekordistunud kasumit kasutati tootmise järjest efektiivsemaks muutmiseks,
tootehinna alandamiseks ja palkade tõstmiseks. Ford lähtus põhimõttest, et mida laiem on
turg, seda suurem on kasum. Odavamad hinnad ja kõrgemad palgad suurendavad rahva
ostuvõimet. USA tööliskond liikus fordismi mõjul elanikkonna vaesemast osast keskmise
jõukusega rahvakihtide suunas
annaabi.ee 
