Arc de Triomphe
ettevaatlikult liikus instrument piki nähtamatut seina, leidis vastupanu, murdis selle õrna
kindlusega, tõi välja lõpp.
Lk 108,,,,Sa vaata: kas me saame veel midagi Messmanni heaks teha? Ei saa. Kas sa usud,
et me oleksime kõik teinud, kui oleks kas või üksainukene sanss olnud teda päästa?" /---/
,,Olgu nii. Ta on surnud. Me ei saa enam midagi teha. Kahe päeva pärast aga on meil jälle
minek ja otse ette. Seekord ei ole seal enam nii rahulik. Kui sa nüüd siin niimoodi konutad ja
Messmannile mõtled, sööd sa selle endale sisse. See paneb su närvid tuksi ja sa muutud
ebakindlaks. Parajasti niipalju, et sa järgmise rünnaku ajal ei ole enam küllalt kraps. Jääd
pool sekundit hiljaks. Siis lohistame sind tagalasse nagu Messmanni. Kellel sest kasu on?
Messmannil? Ei. Mõnel teisel? Ei. Sind võtab see läbi, ja otsas." /---/ ,,Lõuad, sa suudad! Ka
teised on suutnud. Sina pole esimene."" (jaoülem Katczinsky)
annaabi.ee 
