Pärandkoosluste loomastik
Osadel liikidel on
säärel ja käpal spetsiaalne seadeldis tundlate puhastamiseks nn. kabetamissälk.
Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega
ning kujunenud mürgiastlaks.
Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploidseid kui diploidseid
mune. Esimestest arenevad alati isased, teistest ainult emased või ühiselulistel
kiletiivalistel ka töölisisendid.
Kiletiivaliste vastsed on erinevad. Esineb nii jalutuid konusid kui liblikaröövikuid
meenutavaid ebaröövikuid.
Sageli esineb kiletiivaliste juures polümorfism, mille puhul esineb emaste mitu vormi.
Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel (mesilased, herilased, sipelgad) on viljatute emaste
tööliste vorm. Enim on polümorfism arenenud sipelgatel, kelle töölised on alati tiivutud.
Mõningatel sipelgaliikidel on töölised veelgi enam jagunenud nt. sõduriteks, ammedeks
jt
annaabi.ee 
