SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED
lüliga. Paljude kiletiivaliste tagakeha tipus on muneti, mis vahel on ühendatud
mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks.
Kiletiivaliste emased munevad nii haploidseid mune, millest arenevad alati
isased kui ka diploidseid mune, millest arenevad ainult emased või ühiseluliste
7
kiletiivaliste puhul ka töölisisendid. Kiletiivaliste vastsed on erinevad. Nende
hulgas on nii jalutuid konuseid kui ka liblikaröövikuid meenutavaid
ebaröövikuid. Kiletiivalistel esineb tihti polüformismi, mis tähendab, et
emastel on mitu vormi. Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel, kelleks on
mesilased, herilased või sipelgad on viljatud emased töölised.
Kiletiivalistel on mitmekesine eluviis. Paljud neist elavad puidus, mitmed neist
on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid.
Kiletiivalised on näiteks: mesilased, kimalased, herilased, sipelgad,
annaabi.ee 
