Lisa 4. Ühe niidiga kontuurniit Kontuurniit märgitakse tööjoonistel kollase värviga. Kontuurniidiks kasutatakse põhiniidist mitu korda jämedamat või teist värvi niiti. Kontuurniidi niplamisel tuleb jälgida, et mõlemal pool kontuurniiti oleks vähemalt üks keerd, mis fikseerib kontuurniidi pitsis õigesse kohta ning eraldab selle. Kontuurniit suunaga vasakult paremale Selleks, et viia vasakult tulev kontuurniit läbi paremalt tuleva paari (joonis 1), tuleb kõigepealt teha paarile kaks keerdu. Seejärel vii kontuurniit üle esimese niidi ning teise niidi alt läbi. Kontuurniit jääb paarist tulevate niitide vahele. Lõpuks tee paarile veel üks keerd. Joonis 1. Ühe niidiga kontuurniidi viimine suunaga vasakult paremale (Nöps & Raud, 2013). Kontuurniit suunaga paremalt vasakule Paremalt vasakule tuleva kontuurniidi korral (joonis 2) tee paarile kaks keerdu, vii
kuub ja lambanahkne kasukas. Särk tehti peenemast linasest riidest piha ja jämedama takuse alasega, mis pandi siin pikiriidest ja laiendati külgedel siiludega. Särkidel oli lai ja niplispitsiga äärestatud krae. Pits niblati peenest linasest või puuvillasest niidist. Võrkpõhjaga pits oli 45 cm laiune, selles oli kas geomeetriline või stiliseeritud taimornamendis kiri, mida ümbritses jäme värviline kontuurniit. Pitsi kudumise ajal sisseveetud kontuurniit oli kas tumesinine ja punane villane või helesinine linane lõng. Kraed (vahel ka varruka värvleid) kaunistati tumedakoloriidilise villase tikandiga. Tikkimisel kasutati hästi peeniket tumesinist, punast ja rohelist heiet. Kraekirjades valitseb madalpistes stiliseeritud taimeaineline ornament, mille iseärasuseks on sirged jooned. Ornamenti ääristavad tihedalt pinda katvatest siksakkidest, ruutudest või rombidest koosnevad äärekirjad. Keskkirjades
annaabi.ee 
