37..Millised on CNC tööpingi juhtsüsteemi põhielemendid? 38. Milliste tunnuste abil saab liigitada juhtsüsteeme? 39. Kuidas liigitatakse CNC juhtimist töömehhanismi liikumise järgi? 40.Mida kujutab endast täisnurkne juhtimine? 41.Kus rakendatakse täisnurkset juhtimist? 42. Mida kujutab endast positsioonjuhtimine? 43.Kus rakendatakse positsioonjuhtimist? 44.Mida kujutab endast lineaarne juhtimine? 45.Kus rakendatakse lineaarset juhtimist? 46.Mida kujutab endast kontuurjuhtimine? 47.Kus rakendatakse kontuurjuhtimist? 48.Kuidas liigitatakse juhtsüsteeme interpolaatori tüübi järgi? 49. Mis on interpolaator? Vastused 1. Lugeda jooniseid (CAD-joonised), Kasutada CAM programme, Luua/muuta NC-koode, Kasutada CNC-tööpinki 2. Esimene arvuti ENIAC ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis 3. 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA, 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE, 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus. 4
Kontroller on tööpingi " aju", mis paneb liikuma tööpingi teljed ja annab käsklused abimehhanismidele (kinnitused, vaakumpump jne.) Juhtimistüübid liigitatakse töömehhanismi liikumiste järgi: Positsioon-, sirglõik-/kontuur-, kombineeritud-/radajuhtimiseks. Positsioonjuhtimisega süsteemides programmeeritakse töömehhanismi järjestikused positsioonid s.t.määratakse punktide koordinaadid, kuhu pingi töömehhanismid peavad liikuma. Liikumised toimuvad punktist punktini. Kontuurjuhtimine võimaldab programmeerida pingi töömehhanismi liikumise etteantud kiirusega mööda kindlat trajektoori. Töömehhanism liigub ettenihkel ühe telje suunaliselt. Kombineeritud juhtsüsteemi töömehhanism võib liikuda programmeeritud ettenihkega pikki teatud rada kahe või kolme telje suunaliselt. Erinevad juhtsüsteemid: Fanuc, Simumerik, Heidenhain, Haas, Maho, Siemens, Osai, Okuma, NUM. Juhtsüsteemi oluline osa on interpolaator, mis võimaldab liigutada vähemalt kahte tööpingi
Juhtsüsteemide liigitus 1. Töömehhanismi liikumise järgi 2. Interpolaatori tüübi järgi 3. Programmi võimaluste järgi 4. Programmi lause kuju järgi 5. Informatsiooni kodeerimise koodi järgi 6. Juhtprogrammi infokandja järgi 7. Korrektsioonide andmise võimaluste järgi 8. Tööreziimide järgi 9. Juhtsüsteemi mälumahu järgi Töömehhanismi liikumise järgi · Täisnurkne juhtimine · Positsioonjuhtimine · Lineaarne juhtimine · Kontuurjuhtimine Täisnurkne juhtimine Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). Rakendus: silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. Positsioonjuhtimine Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. Rakendus: puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. Lineaarne juhtimine Liikumine toimub
MIG/TIG keevitus Laserkeevitus Keevituse automatiseerimine Hõõrdkeevitus Plasmalõikamine Koostamine Pakendamine Materjalide käitlemine Presside teenindamine Lihvimine/puurimine Liimimine Katmine (pihustus) jms Tööstusharud: autotööstus,keemiatööstus, elektroonikatööstus, metallitööstus, masinatööstus, toiduainetetööstus 6. Positsioon- ja kontuurjuhtimine. Positsioonjuhtimise korral on ära määratud tööorgani liikumistrajektoor punktide jadana, kusjuures ei ole etteantud ühtest punktist teise liikumise trajektoor. Sellist süsteemi kasutatakse pakkimisautomaatides, puurpinkides, kasutamisautomaatides (nt detailide paigaldamine montaazplaadile elektroonikatööstustes) jne. Kontuurjuhtimise korral aga määratakse ära ka tööorgani liikumise trajektoor