Kui kaua oleme me olnud eestlased?
võis ka kuulema olla sõnas peninkuulema, mis tähendas siis kaugust, kuhu veel koera haukumine
kuulda on. Nähtavasti lakkas kuulema üksinda eesti keeles olemast ja jäi üksnes sõnasse
peninkuulema. See tekitas vajaduse asendada tundmatu tuntuga ja selleks sai koorma, hiljem
koorem. (Rätsep 2012: 13 – 14)
Eesti keele kont tähendab luud. Seetõttu on katsutud liitsõna kontvõõras seletada kui võõrast
külalist, kellele on jäänud peosöögist vaid kondid. Soomlastel on aga sõna kontti, mis tähendab
hoopis kasetohust märssi. Ilmselt oli sõna kontti varem olemas ka eesti keeles ja selle abil
moodustati liitsõna kontvõõras. Kui esimene kont tõrjus teise kondi eesti keelest, asendades selle
märsi, koti või mõne muu taolisega, siis säilis kont üksnes liitsõnas kontvõõras ja selle esiosa
seostati rahvaetumoloogiliselt homonüümiga kont ehk luu. (Rätsep 2012: 17)
8
Kokkuvõte
Varasemalt pidasid eestlased endid maarahvaks, kelle keelt nimetati maakeeleks
annaabi.ee 
