Tõde ja Õigus II Terve tekst
Ja minul aega korjata ei ole, pole muud kui kiian aga tahapoole, et saaks ukse
allagi ruumi enesele ja teistele, kes vahel sisse astuvad. Ja neid närusid ja kodinaid on kohe nii
palju, et sa ei tea, kuhu nad mahutada. Selga panna ei ole, aga korjata ja koristada, nii et väsid.
Ei seda hullu tea, kas teiste juures ka nõnda peaks olema."
,,Härra Paas," ütles vanem tütar, ,,teie peaksite meie ema tundma, siis oleks teil kõik kohe selge.
Tema ei viska nimelt midagi ära, ei anna midagi kontsukaupmehele, vaid aina korjab, sest tema
ütleb, et majakohas ja lapselises peres läheb kõik tarvis."
,,Aga lähebki ju," kinnitas ema, kuna tütar edasi jutustas:
,,Tahate, ma näitan teile, mis kleita, põllekesi, sukki ja kingi ma kandsin nelja-, viie-, või kuue-,
seitsmeaastaselt. Kõik need räbalad on kusagil alles. Ja kui Tiinal tuju tuleb, siis kougib ta nad
kusagilt kotist või korvist välja ja kannab nad keset põrandat."
,,Aga ärge sellepärast, härra Paas, arvake, et meie nii mustad oleme
annaabi.ee 
