8.Tropid On vahend milega kinnitakse element kraana külge. 9.Haardeseadmed Kiil-,aas- ja fritsioon haardeseade. 10.Konksud 1.Karamiinud 2.Aasad e. Silmad Montaaz tööde koosseis. *Elementide trantsport, ladustamine ja vastuvõtmine *Ettevalmistus tööd *Elemendi montaax, kinnitamine, paigaldamine. *Ankurdamine, vuukide viimistlus ja monolitiseerimine. NB! ESITEKS TULEB KINNI PIDADA MONTAAZI KINDLAST JÄRJEKORRAST, MIS TAGAB EHITAMISE PÜSIVUSE JNE....! TEISEKS ! KONTSTRUKTSIOONI TERVIKLIKKUS IGAS HOONE OSAS. KOLMANDAKS! OHUTUSTEHNIKA NÕUETE TÄITMINE. MONTAAZTÖÖDE KÄIK 1.Eeldused töö alustamiseks. *Materjalid kohal *Peavad olema olemas tõste mehanismid koos abivahenditega *Peavad olema abivahendid elementide kinnitamiseks *Tööriistad ja Töömehed ( min 3 inimeset ) 2.Tööde käik. *Tropime elemendi *Tõstame elemendi paigaldus kohta. Jätame 20---30 cm õhku rippu. Eelnevalt peab olema
6.3. Pöördemoment koormab neete võrdeliselt needi kaugusega neetliite keskmest. 6.4. Ohtlike (äärmiste) neetide sisejõud 6.5. Tasakaalutingimus. 6.6. Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud. Q5 = Q6 = QF2 + QM2 5;6 = 6.7. Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge 6.8. Tugevuskontroll. Probleem: Tugevustingimus ei ole täidetud! Lahendus 1: Suurendada kontstruktsiooni tugevust. Lahendus 2: Lubada väikest (+/- 5%) ülepinget. Suhteline ülepinge 37 - 36,3 x = 100 = 1,92% 36,3 Ülepinge on 1,92%, see jääb lubatud piiridesse. Tugevustingimus on tingimuslikult täidetud! 7. Neetide kontroll muljumisele 7.1.Ühe needi ja vahelehe tingliku kontaktiala pindala 7.2. Ühe needi ja kahe nurkterase summaarne tingliku kontaktiala pindala
välisjõudude lakkamist. Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon on deformatsioon, mis ei kao täielikult peale välisjõudude lakkamist. 2. Konstruktsiooni tugevus, jäikus, stabiilsus. Konstruktsiooni tugevus-võime taluda löökkoorumusi. Konstruktsiooni jäikus-kontstr. Ja selle osade võime vastu panna deformeerumisele.st mitte deformeeruda elastselt. Konstruktsiooni püsivus-kontstruktsiooni võime säilitada oma esialgne asend või kuju. 3. Vardad, plaadid ja koorikud. Vardad-nim. keha, mille üks mõõde (pikkus) on olulisest suurem üle jäänud kahest.(kõrgus,läbimõõt).Telje kuju järgi on vardad sirged ja tasand või ruumkõverad. Koorik-nim. keha, mille üks mõõde (paksus) on oluliselt väiksem kahest ülejäänust. Plaat-tasandiline koorik. 4. Välisjõud, nende liigitus.
Pinnase paigutus muldes. 19. Muldkehas niiskuse muutus aastaringselt 20. Muldkeha aastaringne niiskustsükkel 21. Külmakerke tekkimist mõjutavad tegurid 22. Külmaohtlike pinnaste parendamise võimalused 23. Külmakindluse parandamise võimalused 24. Pinnavee ärajuhtimine muldkehalt 25. Drenaazi ülesanne, liigid, töötamine 26. Dreenkihi ülesanded ehitamise põhimõtted 27. Pikifiltertorude kasutamine dreenkihis 28. Teekatendi ülesanne, liigid 29. Teekatendi komponendid 30. Teekatendi kontstruktsiooni mõjutavad tegurid 31. Teekatendi hooldamine 32. Katte taastusremont 33. Katendi konstruktsiooni taastusremont 34. Stabiliseeritud katendikihtide liigitus, nende iseloomustus. 35. Stabiliseerimisprojekti koostamine. 36. Paanide ühendamine teekatenid stabiliseerimisel 37. Segistis stabiliseerimine 38. Teel stabiliseerimine 39. Taastusrongide koostamine teel stabiliseerimisel 40. Tsementstabiliseerimine 41. Bituumenstabiliseerimine 42. Vahtbituumeinga stabiliseerimine 43
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega
annaabi.ee 
