Liikumiskiirus on laenguga osakeste omadus, mis iseloomustab, kui kiiresti liigub ioon puhvri ja elektrivälja kindla tugevuse juures. Iooni liikumine oleneb tõmbejõu ja takistusjõu omavahelisest vastastikust jõust. 39. Kapillaarelektroforeesi aparatuur Kapillaari otsad ja elektroodid on asetatud sisend- ja väljundpuhvrite anumatesse. Proovi sisestamisel asendatakse üks puhvri anum proovi anumaga. 40. Elektroforeesi puhvrid Puhvrite konts on enamasti 20-200 mM. Kõrgema kontsiga puhvrid annavad halvema lahutuvuse Joule'i soojusefektist tingitud puhvri temperatuuri suurenemise tõttu. Madala kontsiga puhvrite korral halveneb lahutuvus, kuna kasvab proovi difusioon ja suureneb absorptsioon kapillaari seinale, tulemusena piikide kuju muutub. Tavaliselt valitakse puhver nii, et puhvri pH oleks lähedane uuritava aine pKa väärtusega, et see oleks suures osas ioniseeritud. 41.Kapillaartsoonelektroforeesi põhimõte Kõige enam kasutust leidnud elektroforeesi liik
mainitud ka ensüümi kontsi. Murru nimetajas on KM. Eelmine loeng . Tegelikult võib KM olla ka tõeline dissotsiatsioonikonstant, võib olla keeruline kombinatsioon. K M on näiline dissotsiatsioonikonstant ja iseloomustab ensüümi ja substraadi vahelise seostumise tugevust. Mida väiksem on KM, seda kõrgem on ensüümi afiinsus substraadi suhtes. Kui teame KM väärtust ja valmistame sellise substraadi kontsiga lahuse, siis mõõdetud kiirus vastab poolele Vmax-ist. Tema ühik on sama, millega mõõdetakse substraadi kontsentratsiooni. K M võiks väljendada hoopis nii KM oma olemuselt tasakaalukonstant, näiline dissotsatsioonikonstant, dissotsatsioontasakaalukonstant. K M on substraadi c, mis tagab poole piirkiirusest. Ühikuks ühik, millega substraadi c mõõdetakse, sest me liidame neid.