Magnetinduktsiooni mõõtmiseks kasutatakse magnetomeetreid, milles tajuriks on väike püsimagnet ja magnetinduktsiooni üle otsutatakse jõumomendi järgi, mis mõjub magnetiile. §14. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja võime näitlikult kujuta magnetinduktsiooni joonte ehk magnetvälja jõujoonte abil. Magnetvälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igas punktis puutuja siht ühtib vektori B-> (vektor) sihiga antud punktis (joonis A). Sirgvoolu magnetvälja jõujooned on kontsetrilised ringjooned, mille tasandid on voolusuunaga risti. Nooled näitavad kummale poole jõujoone puutuja sihil on suunatud magnetinduktsiooni vektor B-> (Joonis B). Magnetvälja jõujoonte tihedus on suurem seal, kus väli on tugevam. Vaatleme vooluga pooli (solemoidi) magnetvälja pilti (joonis C). Solenoid on kujutatud lõikes, kui solenoidi pikkus on tema diameetriga võrreldeks küllalt suur, siis võib välja solenoidi sees lugeda homogeenseks.
Mõlemad läbivad katkematult taime kogu pikkuses. Primaarne ksüleem ja primaarne foleem differentseeruvad prokambiumist juba varakult. Teiskasvu esinedes arenevad kimbukambiumist sekundaarne foleem ja ksüleem Foleem/niineosa:laskuv vool, Koosneb:sõeltorudest, saaterakkudest(iga sõeltoru kõrval üks saaterakk), niinekiududest. Sõeltoru: pikad, tömbid, prosenhüümsed rakud. Rakukestad rohkete pooridega(sõelplaat). Juhtkimbu jagamine Floeemi ja ksüleemi paigutuse põhjal: Kontsetrilised: (sõnajalgtaimed, üheidulehelised)( niineosa ümber, puiduosa), Kollateraalne (sagedaseim)( puiduosa ja niineosa kõrvuti), Bikollateraalne (kõrvitsalistel)( kahe puiduosaga: niineosa puiduosa niineosa), Radiaalne (juurtes) puiduosa ja niineosa vaheldumine: niineosa puiduosa niineosa puiduosa jne. Osadel Sammaldel on jäänud rudiment sporofüüdile- sulgrakkudega õhu lõhe. Sellest saab järeldada et sammaltaimed on arenenud sõnajalgadest, mitte vastupidi
annaabi.ee 
