Maatüüpi planeedid - Merkuur ja Veenus
Suuri (üle 200 km
läbimõõduga) kraatreid nimetatakse basseinideks. Neist suurim Palavuse bassein (Caloris
basin) läbimõõduga 1300 km, meenutab Vihmade merd Kuul. Nimetus ,,Palavuse bassein"
4
tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on Päike lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega
kõige rohkem. Basseini tekitanud kokkupõrge meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained
kontseteereerusid uuesti planeedi vastasküljel. (1)
1.3 Ainuomased jooned.
Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka erinevusi: isegi kõige tihedamani
kraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud, vaid sisaldavad tasaseid
alasid. Palju vähem on 20 kuni 50kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi
Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad