Rahvuslik liikumine
Ainsaks ajaleheks, mis rahvuslikku ärksust toetas, jäi Karl August Hermanni
Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks.
1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri Eragümnaasium, omas suurt tähtsust
eesti
soost haritlaskonna kujunemisel.
NB!! Esimene eestikeelne gümnaasium on 1906 asutatud Tartu Tütarlaste
Gümnaasium.
Rahvuslikku tööd jätkati üle kogu maa loodud karskusseltsides, korraldati
kõneõhtuid,
näitemänge ja kontsertteid.
Osaleti agaralt 1888 Jakob Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule
kogumisel.
Venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis Villem Reimann.
Reimann oli Tartu Ülikoolis õppinud usuteadust ja töötas kirikuõpetajana. Pani
7
alguse
eesti ajaloo ja kultuuriloo uurimisele. Temast sai omamoodi ühenduslüli Hurda
ja
Tõnissoni vahel.
Suurt tähtsust rahvuslikkuse säilitamisel omas Eesti Üliõpilaste Selts. Neist
kujunes