sümfoonia, oratooriumi ja ooperi valdkonnas, ei jätkunud sügavaks sisuks ainult üksikisiku seesmisist elamusist, oli tarvis laia filosoofilist haaret. Schumann oma sisemuses tundis ja kartis seda, võib öelda, et Schumann kartis oma nõrkusi, muutus isegi umbusklikuks oma ande vastu ja see saigi temale saatuslikuks. Suur töökoormus väsitas ta nõrku närve. Sooviga pühenduda ainult loomingule andis ta kümme aastat toimetatud muusikaajakirja üle teistele ja seoses kontsertreisiga Venemaale 1844. a. , loobus ka tööst konservatooriumis. Reisil Peterburi läks Schumannide tee läbi Eesti. Pikem peatus oli Tartus, kus Clara andis kolm kontserti, mis võeti vaimustatult vastu. Kirjeldades reisipäevikus teist kontserti 23. (11.) veebr. 1844. a., märgib Clara Schumann: "... kõikjal kostsid hüüded:"Veel üks kontsert!". Ainult pärast lubadust anda kolmas kontsert sain ma lahkuda saalist ...". Venemaal esines Schumann juba tõsiseid tervisehäireid
valdkonnas, ei jätkunud sügavaks sisuks ainult üksikisiku seesmisist elamusist, oli tarvis laia filosoofilist haaret. Schumann oma sisemuses tundis ja kartis seda, võib öelda, et Schumann kartis oma nõrkusi, muutus isegi umbusklikuks oma ande vastu ja see saigi temale saatuslikuks. Suur töökoormus väsitas ta nõrku närve. Sooviga pühenduda ainult loomingule andis ta kümme aastat toimetatud muusikaajakirja üle teistele ja seoses kontsertreisiga Venemaale 1844. a. , loobus ka tööst konservatooriumis. Reisil Peterburi läks Schumannide tee läbi Eesti. Pikem peatus oli Tartus, kus Clara andis kolm kontserti, mis võeti vaimustatult vastu. Kirjeldades reisipäevikus teist kontserti 23.(11.) veebr. 1844. a., märgib Clara Schumann: "... kõikjal kostsid hüüded:"Veel üks kontsert!". Ainult pärast lubadust anda kolmas kontsert sain ma lahkuda saalist ...". Venemaal esines Schumann juba tõsiseid tervisehäireid
annaabi.ee 
