Arvo Pärt
Pärt kasutas esimest korda Eesti muusikas atonaalsust korrastavat kompositsioonitehnikat
dodekafooniat. ,,Nekroloog" oli viimane eesti helitöö, mis keelati muusikast lähtuvatel
põhjustel.
1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil ,,Varssavi sügis", mis
oli sel ajal muusikamaailmas üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete
mõjul valmis orkestripala ,,Perpetum mobile", mis on pühendatud Luigi Nonole, kes aitas
teose ka Euroopa kontsertlavadele. ,,Perpetum mobile" oli eesti muusika avangardi ava- ja
läbimurdeteos. Pärt ei järginud ühte kindlat avangardi suunda, vaid ühendas igas teoses
helikõrgusliku reastruktuuri kõlavärvimuusika vahenditega, unustamata ka neoklassitsistlikku
motoorikat.
Kiiresti kujunes Pärt noorte heliloojate põlvkonna liidriks, ta oli kõige
uuendusmeelseim ning säravaim. Tema uusi teoseid oodati suure põnevusega. See muutus aga
1968
annaabi.ee 
