Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.
sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise
väljenduseni. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv
rütmika ning lihtne harmoonia. Tähelepanu keskpunktis on selgelt liigendatud,
lühikeste fraaside ja ooperlike "zestidega" meloodia. Tavalised on mitme teema
kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel.
Sümfoonia , mis oli 1750-1760 lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, arenes
ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontserteoseks.
Nendesse aastatesse jääb ka Haydni ja Mozarti ,klassikalise stiili peamiste
kujundajate varajane looming.
Saksamaal Mannheimis tegutsesid 1742 aastast kunstihuvilise Pfalzi kuurvürsti Kar
Theodori residentsis. 1788.a. kolis õukond Münchennisse. Böömi päritolu
viiulivirtuoos ja helilooja Johann Stamitz (1717-1757)kutsuti õukonda
kapellmeistriks. Arenes efektne orkestristiil, peen dünaamika. Teostes rahvalaulu