Paul Pinna
gasihoidlikult, kuid 1903. aastal märkimisväärsemalt.
Et teater teda elatada ei suutnud, pidi ta mujalt teenistust otsima ta sai Tallin-
na ringkonnakohtu kriminaalosakonda kantseleikirjutajaks. Sealne töö ei sobi-
nud tema iseloomuga kokku. Tema ei kavatsenud ülemuse ees küürutada, samuti
ei kehtinud talle need ,,traditsioonid", mis seal töökohal olid välja kujunenud.
Pinna ise ütles, et seal valitses läpastanud ja pehkinud õhkkond.
1906. aasta suvel ilmus Tallinna, Kadrioru kontsertaeda Saksa teatritrupp. Sealt
oli üks näitleja jalga lasknud ja teatri direktor Dowe palus Paulil õhtusel eten-
dusel mängida, kuna ta olevat vilunud asjaarmastaja ja rääkivat hästi saksa keelt.
Pinna nõustus ning õppis kogu päeva innuga oma osa. Õhtul mängis nii, et lõbu
oli nii temal kui ka teistel (tegemist oli näljamänguga). Kõik kiitsid teda ja di-
rektor Dowe kutsus teda enda näitetruppi elukutseliseks näitlejaks. Ta astus kan-
annaabi.ee 
