Eesti kultuurielu elavnemine 20.sajandil
sajandi lõpu muusikaelus valitses saksamõjuline romantism (baltisakslased). Samal
ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast.
Samas tegutsesid Eesti koorimuusikas 19. sajandi teisel poolel rahvusliku helikunsti
teerajajatena vähesed asjaarmastajatest heliloojad.
1862. a avati Peterburi konservatoorium ning enamik rahvusliku ärkamise kutselistest
muusikutest said oma hariduse Peterburis. Peterburi oli tollal Venemaa pealinn ning oma
teatrite- ja kontserdisaalidega kujunenud Euroopa kultuurimetropoliks.
Eesti sajandivahetuse professionaalse heliloomingu üheks oluliseks mõjutajaks oli
tunnustatud kompositsiooniprofessor Nikolai-Rimski Korsakov, kelle juhendamisel
lõpetasid Peterburi konservatooriumi heliloojatena Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel
Lüdig, Mart Saar jt. Samal ajajärgul töötas Konservatooriumis õppejõuna üks autoritaarsem
Saksa oreliprofessor Louis Homilius, keda võib nimetada Eesti orelikoolkonna rajajaks.
annaabi.ee 
