ka püüe kirjandust ja muusikat, heli ja sõna ühendada. Teiseks põhjuseks oli ikka veel veidi harjumatu olukord -- puhta e absoluutse instrumentaalmuusika kuulamine. See selgitab veelgi, miks vokaalsümfoonilises muusikas pöörduti sageli sümfoonia ja kantaadi ühendamise poole. (Meenutagem ka, et Beethoveni Üheksanda sümfoonia (1824) finaal on solistide ja kooriga, ning see pole mitte ainult Beethoveni geniaalne idee, vaid kasvas välja ka Viini tollasest kontserdipraktikast pärast sümfooniat esitati sageli veel kantaat või koor või osa kantaadist.) Kirikumuusika. Oleme oma loengutes juba rääkinud, et 19. sajandi ühiskonda iseloomustab ilmalikustumine (kirik hakkab juba 18. sajandi teisel poolel kaotama keskset positsiooni ühiskonnas) ja materialistlik vaim (tööstuse areng, usk tehnika saavutustesse ja progressi; materialism filosoofias). See ei tähenda, et järsku oleksid kõik ateistid religioon oli inimese elus
annaabi.ee 
