Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B.
klaveritranskriptsioonid (Liszt), operett ( uudne Smetana, Antonin Dvorak (Tsehhi); Edward äärmusesse (tempo, dünaamika). Süvenes huvi rahvamuusika vastu. läbi avaliku elu tegelasena arenguid suunates või Konstrueeriti ka uusi pille: inglisarv, meelelahutuslik lavazanr koomilise ooperi, vodevilli, Grieg, Jean Sibelius, Carl Nielsen (Põhjamaad); Kontserdikavade ülesehitusse hakati esmakordselt lisama eelmiste ajajärkude ise represioonide alla langedes. pikolo- ja bassklarnet, tuuba, saksofon. kabaree ja varietee baasil). Mihhail Glinka, Modest Mussorgski, Nikolai heliteoseid