Seal avanes viimaks võimalus tegeleda oma suurima kirega puidutöötlusega. Seal õppis ta ise omal käel kirjutama ja lugema ning lõpetas 1898. aastal kooli aumärgiga. Seejärel jätkas ta õpinguid Pukharesti peenete kunstide koolis, kus omandas akadeemlise kraadi. Ta töötas kõvasti selle nimel, et end teistele tõestada ning see õnnestus tal üsna kiirelt. Esimest korda avaldati tema üks varasematest aegadest säilunud skulptuur 1903.aastal ühes Rumeenia kontserdihallis. Skulptuuri valmistas Brancusi oma autonoomia õpetaja juhendusel,skulptuuril oli kujutatud nülitud meest. 1903 aastal kolis Brancusi Pariisi. Seal ühines ta kogukonnaga, mille liikmeteks olid kunstnikud ja haritlased, kelle uudseid ideid ta oma töödeski kasutas. Ta töötas 2 aastat Antonin Mercié õpikojas, École des BeauxArts'is ("School of Fine Arts") Pärast seda asus Brancusi tööle Auguste Rodin'i õpikotta, mida ta väga imetles.
end Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ooperisolistina debüteeris Aile 2000. aastal Despina rollis Mozarti ooperis ,,Così fan tutte" Vanemuise teatris. Aile Asszonyi on tegev ka oratooriumisolisti ja kammerlauljana. Tema ooperirollide hulka kuuluvad näiteks Leonora (Beethoveni ,,Fidelio"), Violetta (Verdi ,,La traviata"), Angelica (Puccini ,,Õde Angelica"), Naine (Tüüri ,,Wallenberg"). Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis Concertgebouw ning paljudes Euroopa kontserdisaalides ja festivalidel. Praegu elab ja töötab Aile Itaalias. ,,Maskiball" oli ooper kolmes vaatuses. Ooperi tegevusliinides oli palju armastuse keerdkäike, mida saatis orkester, eesotsas dirigent Eri Klasiga. Lavastaja oli Arne Mikk. Verdi muusika kõlab niivõrd tõetruult ja ajatult, et tundub nagu polekski ooperi esietendusest möödunud 150 aastat. Peale
kestus on põhihelist pikem. Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb. Õhuta ruumis heli ei levi. Kaja Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis on tegemist kajaga. Kui suures saalis või mägede lähedal valjusti hõigata, siis 6 kuuleb oma häält, mis tagasi jõuab. See on kaja. Kõne ja muusika selgus saalis või kontserdihallis oleneb sellest, kuidas helid seal kajavad. Müra Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist konkreetse helikõrguse puudumise tõttu. Müra on tervisele kahjulik. Pidev müra väsitab inimest, inimene ärritub kergesti, tekib peavalu, valu kõrvades, kuulmine nõrgeneb. Pikaajalisel mürarikkas keskkonnas viibides võivad inimesel tekkida vereringehäired ja südamekahjustused