Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
mõista, juhul kui ta saab piisavalt infot.
Teatrifenomenoloogia vaatab lavale ja püüab näha ainukordset, püüab tuttavlikkusest läbi näha ,,Tagasi
asjade endi juurde!" Teatrifenomenoloogia analüüsib atmosfääri, kehalisust (kohalolu või selle puudumist),
sündmuslikkust (etendus kui elav akt, mille osalised oleme). Analüüsi alus ja lähtepunkt on üksiku vaataja taju
etendusest. Tajutakse kahel põimuval tasandil, mis mõlemad toimuvad tegelikkuses:
- Kontseptualiseeriv taju tajun objekti, andes sellele juba mõistelise tähenduse. Seostub semiootilise
mõõtmega. Objekti respekteerimine tajun objekti spetsiifilisi materiaalseid omadusi nii, nagu nad
ilmnevad. Seostub performatiivse mõõtmega.
Teatrifenomenoloogiat on komplementaarne vaateviis nagu semiootika. Teatrilaval olev fenomen (näitleja,
rekvisiit vm) on ühtaegu lihtsalt tema ise ja ka materiaalne objekt ning samas ka semiootiline märk, viidates
millelegi muule.