Nikolai Triigi elulugu
annab talle kohati üksnes uusi varjundeid.
Triigi selleaegsed portreed on teostatud kas õlimaalis, akvarellis või söe- ja
pliiatsijoonistustena. Meie kunstis pole ühtegi teist meistrit, keda portreejoonistuse osas võiks
Triigiga kõrvutada nii omapära kui ka meisterlikkuse poolest. Järjekindlama seeriana hakkab 20-
ndate aastate lõpul kuju võtma portreede sari eesti kirjanikest. Esimeseks terviklikumaks ja
kontseptsioonikindlamaks kirjanikuportreeks nende hulgast kujuneb alles 1928.a. loodud joonistus
O. Lutsust. Peab tähendama, et Triigi portreede galeriis peaaegu üldse puuduvad lopsakalt lihtsad,
argipäeva hingusest kantud rahvalikud kujud. Ükskõik keda Triik ka portreteerima ei asu, ikka
omandab kujutatav tema pliiatsi või pintsli all teatava väärikuse. Triigi portreejoonistuste edasist
arengut 30-ndatel aastatel esindab hästi söejoonistus Hugo Raudsepast. Selles portrees on rohkem