Eesti neist turgudest liialt sõltuvaks. Seda oli eriti tugevalt näha ülemaailmse majanduskriisi ajal, kui tollide suurendamine ja sisseveokvootide kehtestamine vähendas järskult Eestil või, munade ja tekstiilitoodete turustamise võimalused nendel turgudel. Peale majanduskriisi tegeles Eesti sellega, et eksporttoodengut mitmekesistada ja eksporditurgude geograafiat laiendada. See pidi hajutama liigset turgude ja kaupade kontsentreerumisest tekkinud riske. Tähtsaimateks väliskaubanduspartneriteks said Ameerika Ühendriigid, NSV Liit, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Suurbritannia. (Eesti Vabariigi... 2017) Sealt edasi tekkisid suuremad muutused peale taasiseseisvumist, 1991. aastal. Alates aastast 1992 kehtis Eestis fikseeritud vahetuskurss. Samal aastal muutus ka Eesti väliskaubanduse geograafiline jagunemine radikaalselt. Hakati ümber orienteeruma lääne turule, mis ei olnud lihtne ning enamus tootjaid ei olnud selleks valmis
esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer, Pioneer Hi-Bred, DuPont, BASF, Dow. Sisuliselt monopoliseeritud Nende seas on kõige tuntum ja agressiivsem USA-s paiknev firma Monsanto, mis on viimasel kümnendil ostnud kokku kümneid seemnefirmasid. Firma kontrollib 70% geneetiliselt muundatud maisi turust, üle 90% geneetiliselt muundatud soja turust ja 90% geneetiliselt muundatud puuvilla turust. Põllumajanduslike kultuuride seemnete kontsentreerumisest võib lugeda lähemalt nt. http://www.competitivemarkets.com/index.php? Itemid=28&id=4&option=com_content&task=section Levinumad GM kultuurid on tänapäeval soja (53%), mais (30%), puuvill (12%) ning raps (5%). Nende kõrval on väga vähesel määral ka teisi põllumajanduses kasutatavaid GM taimi, nagu nt tomat, kartul, suhkrupeet, tubakas, kabatsokk, lutsern, melon ja papaia, samuti tehakse mitmeid põldkatseid nii toidu- kui nn farmataimedega