25.01. 2012. 4 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Mõtlemis ja õppimisprotsesse vaadeldakse informatsioonivooluna inimese teadvuses tänu Ulrich Neisserile (1967). Just tema lõi esimesena ,,mudelid inimese meeltega tajutava informatsiooni vastuvõtmisest sensoorse registri poolt ja selle informatsiooni edasisest transformeerimisest, kontsentreerimisest, arendamisest, säilitamisest ja reprodutseerimisest närvisüsteemis."4 Vastavalt sellele mudelile toimub meie meeltest pärineva teabe töötlemine kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Uljas ja Rumberg on mälu
Eksisteerib ka selliseid juuste, mille valmistamisel tuleb kasutada eritöötlust või selle võtteid. [12] Mitmekesisule vaatamata saab juustutootmist käsitleda suhteliselt universaalse tehnoloogiliste põhioperatsioonide reana, millest mõnede operatsioonide ärajätmise või täiendava lisamisega on võimalik kirjeldada enamiku juustude valmistamist. Kõige üldisemas plaanis koosneb juustutootmine kahest põhifaasist: 1) Piimavalgu ja –rasva kontsentreerimisest, 2) Juustu valmimisest ehk fermentatsioonist, mille käigus piimasuhkur muundatakse piimhappeks jt käärimisproduktideks ning toimub valkude ja vähemal määral ka rasvade lõhustumine ehk hüdrolüüs. Kummaski tootmise põhifaasis mõjutatakse töödeldavat tooret mehaaniliselt, soojuslikult, mitmesuguste preparaatide lisamisega jms (joonis 4). Eriti olulised on seejuures temperatuuri ja aja mõju. [11]
annaabi.ee 
