aine laguproduktid gaasid, aurud võivad samuti nagu vedelike aurud süttida leegiga kokkupuutel üheks hetkeks, kuid pidevat põlemist sellele ei järgne. Leekpunktiga määratakse, kas on tegemist kergsüttiva või põleva ainega. 4.PLAHVATUS Plahvatus on ainete väga kiire muundumisprotsess, milles eraldub energia ja tekivad kokkusurutud gaasid, mis võivad teha tööd (füüsikalises mõttes). See leiab aset kindlates kontsentratsioonivahemikes. Gaasi, auru või tolmu minimaalset kontsentratsiooni õhus, mille puhul võib tekkida plahvatus, nimetatakse antud segu plahvatusohtliku kontsentratsiooni alumiseks piiriks. Maksimaalset gaasi-, auru- või tolmusisaldust õhus, mille juures antud segu on veel võimeline plahvatama süüteallika mõjul, nimetatakse plahvatusohtliku kontsentratsiooni ülemiseks piiriks. Tolmul võib ülemine piir puududa. Allja ülalpool plahvatuspiiri on segu plahvatusohutu. Plahvatuspiire on võimalik muuta:
6 Annika Luikjärv Põlemine 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine Plahvatus on ainete väga kiire muundumisprotsess, milles eraldub energia ja tekivad kokkusurutud gaasid, mis võivad teha tööd (füüsikalises mõttes). See leiab aset kindlates kontsentratsioonivahemikes. Gaasi, auru või tolmu minimaalset kontsentratsiooni õhus, mille puhul võib tekkida plahvatus, nimetatakse antud segu plahvatusohtliku kontsentrat - siooni alumiseks piiriks. Maksimaalset gaasi-, auru- või tolmusisaldust õhus, mille juures antud segu on veel võimeline plahvatama süüteallika mõjul, nimetatakse plahvatusohtliku kontsentratsiooni ülemiseks piiriks. Tolmul võib ülemine piir puududa. Allja ülalpool plahvatuspiiri on segu plahvatusohutu.
annaabi.ee 
