Sydney ooperiteater on 20. Sajandi üks kuulsamaid hooneid kogu maailmas, tegemist on modernistliku ekspressionistliku ehitisega. Asub Ausrtraalias, Sydney linnas Harbour’i silla läheduses. Sellest on saanud nii Sydney kui ka kogu Austraalia sümbol. 1950.ndatel võttis Sydney linnavalitsus vastu otsuse, et on vaja uut ooperimaja ja korraldas konkursi, mille võitis Taani arhitekt Jørn Utzon, ehitust alustati 1959. aastal. Tegemist oli äärmiselt keeruka kontruktsiooniga ning seega väga raskesti teostatav, pidi välja mõtlema uusi arhitektuurilisi lahendusi ning ka detailide ja mõõtmete välja arvutamine võttis aega rohkem kui arvata osati. Lisaks eihitise keerukusele nõudis see ka suuri rahasummasid, algselt 7 miljoni Austraalia dollari asemel läks kogu hoone maksma 102 miljonit. Raha tõttu peeti maha tulised vaidlused linnavalitsuse ja arhitekti vahel, mispärast viimane ka Austraaliast lahkus. Ooperimaja valmis lõpuks 1973
proteiinisisaldusega sööta). 8. Emis- ja orikpõrsad (kesikud, nuumikud) tuleb eraldi pidada ja sööda. Emised vajavad võrreldes orikatega suuremat toitainete konsentratsiooni söödas. Orikad hakkavad võrreldes emistega nooremas eas rasvuma, nende juurdekasvus väheneb lihaskoe osatähtsus. Söödaratsioonis tuleb teha õigel ajal muutusi see vähendab toitainete kadusid. 9. Söödakadude vähendamine (õige kontruktsiooniga söötjad, terved künad, õige sigade arv sulus jne). Lämmastiku joonis (pilt) 50% uriiniga ja 20% roojaga, nendest toimuvad kaod ja kokku 39% jõuab põllule, talletub 30 % seega üle 30% kaob ära. Proteiinis 16% N 100:16=6,25 55 g N x 6,25 = 343 g proteiini 343:2=171,5 17% 49. Seatõugude klassifikatsioon. SEATÕUD (klassifikatsioon) I Kultuursuse astme järgi: Aretus- e. Kultuurtõud Primitiivsed- e. Aborigeensed tõud
annaabi.ee 
