Thomas hobbes
vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke (1632-1704). (4)
Hobbesi materialistlik tunnetusteooria, mis lähtub liikuvate kehade mõjust meeleelunditele,
sai eeskujuks moodsale ,,positivismile", mis räägib positiivsest, see tähendab ,,antud"
tajuandmisest, koormamata end arutlemisega, mil määra needsamad on kooskõlas nende
asjadega "iseeneses", millele nad vastavad, kui aga neil meie jaoks mõte on. Nii tugine
Hobbesile ka 19.sajandi positivism.
Kontroversiaalne saksa riigiõigusteoreetik Carl Schmitt(1888-1985) tugines samuti
Hobbesile, kui ta tugeva keskvõimu puudumisest Weimari vabariigi ajal, mil viis korduvalt
kodusõjalaadse olukorrani, tegi järelduse, et riigi saab stabiliseerida üksnes Hitleri-taoline
tugev just. Tal ei tulnud aga pähe-ja Hobbes ei võinud seda omal ajal teada, et säärane
piiramatu võimuga juht toob mõnel juhul veel rohkem õnnetust kui kodusõjalaadne kaos.(1)