Karistusõigus
senisest karistusõiguslikust teomõistest. Seda teed on läinud ka Eesti (KarS §-d
14 ja 37).
2. Süüteokoosseis
2.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris
KarS § 12 – süüteokoosseisu mõiste. Eriosa näitab, kuidas konkreetne ühiskond
saab aru heast ja kurjast.
2.2. Legaaldefinitsioon ja liigid (§ 12)
Liigid tulenevad
§ 12 lg 2 ja 3. Süüteokoosseis jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks.
Kontrollskeemil eelneb alati objektiivne subjektiivsele (va katse).
2.3. Koosseisude tüübid
Koosseis koosneb teatud tunnustest. Objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis
(vihik III). Põhidelikt tähendab üldnormi. Kõrvaldelikt on erinorm.
Teodelikt ehk formaalne delikt – kriminaliseerib ainult teo. Kirjeldab ainult tegu,
tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud.
Tagajärjedelikt ehk materiaalne delikt – koosseisu kuulub koosseisupärane