EESTI KARISTUSÕIGUS
saatvaks põhimõtteks on õigushüve, st iga koosseisu loomise eesmärgiks peab õigusriigis olema
mingi õigushüve kaitse.
Süüteokoosseisu võibki määratleda kui karistusseaduse eriosa normi dispositsioonis sisalduvat
õigushüve kahjustava teo kirjeldust, mis koosneb teatud deliktitüübile omastest ebaõigust
rajavatest tunnetest, mis jagunevad objektiivseks ja subjektiivseks.
6
Põhidelikti tuletiste kontrollskeemide kohta vt Sootak 2001b
Deskriptiivsed koosseisutunnused on mõisted, mis on võetud kas tava- või ka juriidilisest keelest
ja mis kirjeldavad reaalses maailmas olemasolevaid asju ja nähtusi. Nende mõistetega tähistatu
tegelikku olemust on seega võimalik tunnetada kogemusega kaudu.
12
Normatiivsed koosseisutunnused on seevastu suunatud ajaoludele, mille eelduseks on teatud
annaabi.ee 
