Peitviirused (stealth virus) ehk soomusviirused (armoured virus) Peitviirused ehk soomusviirused kasutavad mitmesuguseid aktiivseid petmismeetodeid enda avastamise vältimiseks. Juba 1986. a leidus viiruseid, mis manipuleerisid DOSi katkestusvektoriga, suunates katkestuse viitama viiruse residentkoodile, millel on nüüd kõik võimalused häirida diagnostikatoiminguid. Süstee-36 mikutsete hõivamine võimaldab kasutajale esitada algse nakatamata faili või buutsektori (koos õige kontrollkoodiga), seejärel aga jätkata kahjus¬tavat tegevust. Mitmed viirused sekkuvad DOSi kataloogifunktsiooni, esitades kataloogiandmetes faili algse pikkuse jm algrekvisiidid. Polümorfsed ehk mutatsioonviirused Polümorfsed ehk mutatsioonviirused on peitviiruste uus põlvkond, mis ilmus 1990tel aastatel. Nendes on rakendatud vahendeid peitumiseks mitte ainult lihtsa diagnostika, vaid ka viirusetõrjeprogrammide eest. Kuna niisugused
Rdt 2.2 : Saadame pakett_0-i ja paneme vastuvõtjalt tagasi tulevale kviitungile järjekorranumbri sisse ehk ACK_0. Nüüd saab saatja kätte ACK_0 ja see teatab talle, et pakett_0 on käes. Edasi saadetakse pakett_1, mis on vigane, kuid enam ei saadeta NAK-i, vaid saadetakse korduskviitung ACK_0, et teavitada, et pakett_0 on käes, aga sellele järgnevat paketti ei ole. Rakenduse käest tulevad andmed, formeeritakse pakett_0 koos andmeosa ja kontrollkoodiga ning pannakse pakett teele ning hakatakse ootama kviitung_0-i. Kui pakett on vigane, siis saadetakse saatjale tagasi ACK_1 ehk antakse teada, et pakett_0-iga midagi juhtus ja see tuleb uuesti saata. Kui saadetakse pakett_0 ja see on korras, siis tuleb saata tagasi kviitung ACK_0 ning siis saab saatja juba saata uue paketi teele. Vastuvõtja ootab pakett_0-i ja kui tuli pakett_0, siis saadab kviitungi ACK_0 ja kui tuli pakett_1 või vigane pakett, siis saadab kviitungi ACK_0, et paketti korrata