Essee platseebo efektist
sealjuures teadmata, et talle antud ravim ei ole see, mida ta arvas selle olevat ei ole
keemiliselt toimiv. Efekt iseenesest ei piirdu aga ainult ravimitega, see laieneb ka teistele
meditsiinilistele ravimeetoditele.
Platseebo kasutamine ravimises on ilmselt sama vana, kui seda on meditsiin ise ning
on iseäranis effektiivne psühhosomaatiliste sümptomite puhul. Psühhiaatrias on platseebo
peamiselt olnud esindatud kliinilistes kontrollkatsetes, uurimaks aktiivsete ravimite toimet.
(Fernandez & Stoessl, 2004). Kuigi platseebo sai Teise Maailmasõja ajaks standartseks
ravimite aktiivsuse mõõtmisel, siis selle rakendamine ravimeetodite näol aga tembeldati
pigem ebaeetiliseks. Eetikaga seotud küsimused on teiste hulgas üks suurtematest
probleemidest, mis puutub platseebo rakendamisse psühhoteraapias. On küllaga ülevaateid
sellest, kuidas näiteks antidepressantide mõju on jälendatav platseebo-tablettide abil. Tekib