Organisatsioonide juhendite järgi hinnatakse sisekontrolli viie peamise komponendi järgi. Kõiki neid komponente tuleb vaadelda organisatsiooni kõikides tegevustes ja kõikidel tasanditel, samuti terviku ja üksuste lõikes. Aluseks tuleb võtta sisekontrolli kolm põhieesmärki, need on põhitegevus, aruandlus ja vastavus. Sisekontrollisüsteemi viis komponenti: 1) kontrollikeskkond, 2) riskide hindamine (riskide leidmine ja nende reastamine olulisuse järgi), 3) kontrollitegevused, 4) info ja kommunikatsioon. 5) seire. 1. Kontrollikeskkond See on komponent, mis paneb aluse ettevõtte tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimisele. Kontrollikeskkonna koosseisu kuuluvad väga erinevad komponendid: 1) üldised väärtushinnangud, 2) eetika valdkonda kuuluvad mõisted (ausus, töötajate kompetentsus, juhtkonna juhtimisstiil ja -filosoofia), 3) kohustused, õigused ja vastutus, 4) personalipoliitika jms.
mehhanismide kaudu kui ka konkreetseid auditeid läbi viies. Kui organisatsioonis on olemas siseauditi funktsioon, on just sisekontrollisüsteemi olemasolu, tema tõhususe ja õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavuse hindamine siseauditi ülesanne. Ehk siseaudit, mis on funktsioon, annab hinnangu protsessile sisekontrollile [3]. Sisekontrollisüsteemi hinnatakse lähtuvalt 5 komponendist: · kontrollikeskkond; · riskide hindamine; · kontrollitegevused; · info- ja kommunikatsioon; · seire [3]. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud väärtuse loomisele ja organisatsiooni (äri)tegevuse täiustamisele. Ta aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja (äri)juhtimise kultuuri protsesside tõhusust [17].