Vigastuste ennetamine
korral üks abikaasadest tõmbub kõrvale või läheb hoopis minema (Hämaläinen jt 1994).
Michael Johnson (1995) väitis, et perevägivald võib olla jagatud kahe tüübi vahel. Esimest tüüpi
nimetas ta paari ühiseks vägivallaks, ning teist tüüpi patriarhaalseks terrorismiks. Esimesel
koduvägivalla tüübil kasvavad konfliktid ümber kaklustesse. Teine koduvägivalla tüüp kirjeldab
situatsiooni, kus mees valitseb oma pere füüsilist jõudu ning teisi kontrollistrateegiaid kasutades,
mille tulemusena naise ja laste vigastused või surm. Kokkuvõtteks: naised langevad
sagedamini mõrvade ohvriteks kui mehed. Mis puudutab vanemaid inimesi, on nad samuti ohus
teiste inimeste poolt tuleneva vagivalla all. Vanade inimeste ahistamise puhul võib kaasa arvata:
füüsilist, psühholoogilist, seksuaalsest, rahalist ahistamist või hoolimatut suhtumist
(Schalck&King, 1998). Lisaks ülaltoodule ohustavad täiskasvanute elu tahtlikud vigastused