Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
ebasoodsam kohtlemine tema soo tõttu, eriti seoses raseduse ja sünnitamise,
lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise
kuuluvusega seotud asjaolude tõttu; et oleks välistatud seksuaalne ahistamine.
Seaduses on küll märgitud, et seadus laieneb kõigile ühiskonnaelu
valdkondadele, kuid peamine rõhk on majanduslikel ja tööalastel suhetel.
Kuidas näeb soolise võrdõiguslikkuse seadus ette kontrollimehhanisme?
Kontrollimehhanismideks oleksid soolise võrdõiguslikkuse komisjon ja
soolise võrdõiguslikkuse nõukogu.
Komisjon juhindub oma tegevuses seadustest ja Eestile kohustuslikest
välislepingutest, komisjon on oma tegevuses ja otsustes sõltumatu ja erapooletu.
Komisjoni kohustuseks on jälgida soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist,
komisjon võtab vastu isikute avaldusi ja annab ekspertarvamusi diskrimineerimise
asetleidmise kohta, analüüsib seadusandluse mõju naiste ja meeste seisundile