Kristjan Jaak Petersonist kirjand
rahavaluulet. Kuna Kristjan suri juba 1822, aastal, ehk siis 21 aastat pärast sündi, oli tema
luulepärand väike ning koosnes suuremast osast ootidest ja pastoraalidest. Kuid seda enam on
väärtuslik see, mis ta oma lühikese eluea jooksul Eesti rahvale suutis pärandada. Tema tesosed
avaldati alles 20ndal sajandil, kui Gustav Suits asetas Petersoni loomingu temale väärilisele
kohale, enne seda kahjuks tema loomingut vääriliselt ei hinnatud. Tema oodides oli
iseloomulik värvi- ja kontrastikkal kujundilisusel baseeruv sõnastus ning pastoraalides oli
värsistruktuur palju lihtsam.
Tema loomingus on eriti imetlusväärne see, et isegi surma eel kui ta tervis oli nõrk,
kajastus ta värssides murdumatu usk inimkonna ideaalidesse ning ta leidis võimaluse
lohtutada ennast sellega, et ka peale tema surma jääb inimkonnale tema luule. Kahju on
Petersoni puhul just see, et tema teostes on näha tema pidevad arenemist ja tal oli suur
annaabi.ee 
