Õigusõpetuse konspekt
President omab esindavat funktsiooni, annab välja seadlusi ehk dekreete. Seadlus ehk dekreet on
riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud
õiguslikust seisundist. President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui:
1. Riigikogu ei saa kokku tulla
2. On olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused (nt looduskatastroofid).
Dekreedile annavad allkirja riigikogu esimees ja peaminister või asjaomane minister, seda nimetatakse
kontrassignatsiooniks. Riigipea ei vastuta poliitiliselt otsuste eest. Allkirjaga võtavad tema eest vastutuse
isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid riigiametnikke
ja kohtunikke, annab armu ja annetab riiklikke autasusid. Presidendi otsused ja käskkirjad on
individuaalsed aktid, millel puudub normatiivne sisu.
Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest
madalamal