Õiguse vormid ja normatiivsed aktid
sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. President võib
anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on
tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidentaalsetes vabariikides on
presidential aga dekreediõigus igal ajal, kuid seal on seadlusel väiksem jõud kui
seadusel.
Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad(kontrasignatuurid) Riigikogu esimees ja
peaminister, sest riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Riigikogu tuleb
kokku, president esitab seadlused, ja Riigikogu võtab vastu neid kinnitava või
tühistava seaduse(Riigikogu kontrollõigus). Seadlusega ei saa
kehtestadada/muuta/tühistada põhiseadust, riiklikke makes kehtestavaid seadusi ja
riigieelarvet.
Vabariigi presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid,
need ei oma normatiivset sisu
annaabi.ee 
