Cyrillus Kreek ja tema looming
tulen taevast ülevalt".
Just tänu Kreekile ongi meil säilinud koraalide rahvapärased, kaunistustega variandid. Kreek
kirjutas neid üles peamiselt Läänemaal, aga ka saartel. Neist seadeist pani ta 1920. aastal
kokku kaks vihikut trükis avaldamiseks, aga avaldatud said need siiski alles 1989. aastal,
Kreegi sajandal sünniaastapäeval.
Tema loomingut on kirjeldatud peaaegu neoklassitsistlikuna. Tema laulud on klassikalised,
range vormiga, näitavad tema intellektuaalsust. Aukohal on kontrapunktilised võtted,
kaanonlik imitatsioon. Tema rangus ei riku rahvuslikkust, enamasti säilitab ta rahvaviisi
algkuju. Tema harmooniad on põhjamaiselt karged (,,Nõmmelill", 1912), ta vastandab koori
häälerühmade tämbreid ja otsib orkestraalset kõlavust.
Erilisel kohal Kreegi loomingus on 1927. aastal valminud esimene reekviem eesti muusikas
"Requiem c-moll" segakoorile ja sümfooniaorkestrile, mis arvatakse olevat tema sõbra ja
mõttekaaslase Peeter Süda mälestuseks