ventiilide kapslid. Sisselaskeventiil ühendada manomeetrist tuleva hapnikutoruga. 9) Avada erivõtmega hapnikuballooni ventiil, reguleerida reduktori väljundis rõhk 3,1MPA ja manomeetri nõelklappi sujuvalta vades eemaldada pommist õhk hapnikuga läbipuhumise teel 2 minuti jooksul 10) Sulgeda väljalaskeventiil ,,2" ja täita aeglaselt pomm hapnikuga. Rõhul 3MPa sulgeda manomeetri nõelklapp ja fikseerida sisselaksventiil kontramutriga 11) Ühendada juhtmetega omavahel pommi ja anuma klemmid 12) keerata pommi kaanes olevasse avasse kruvi, millega tõsta pomm kalorimeetrisse. Jälgida, et juhtmed ei takistaks segisti liikumist. Eemaldada pommi tõstmise kruvi. 13) Täita kalorimeeter destileeritud veega. 14) Ühendada pommi süüte- ja kütteahelad kalorimeetri anumal olevate klemmidega 15) lülitada toitepistik võrku ning vajutada nuppudele ,,CET" ja ,,MESALKI" 16) Sulgeda kalorimeetri anum kaanega
joonisel (Joonis 1). Pihusti teraskere koosneb kahest osas- pihusti ja nõelklapi kerest (1 ja 2), mis liidetakse omavahel mutriga 3. Nõelklapi säär ja klapi kere moodustavad väga täpselt töödeldud (lõtk 2... 5 μm) preetsiisse paari, mille osad nõelklapi ja klapi kere ei ole eraldi vahetatavad. Nõelklapp 4 surutakse oma pessa rõhu reguleerimiskruvi, vedru 5 ja tõukuri 6 kaudu. Vedru eelpinge on reguleeritav reguleerimiskruviga 7, mis fikseeritakse kontramutriga 8. Kütus surutakse KPP-ga mööda kanalit 9 pihusti nõelklapi 4 diferentsiaalpinna ja pihusti kere vahelisse ringkanalisse 10 ja sealt kolme kanali 11 kaudu nõelklapi rõhukambrisse 12. Kui kütuse rõhu poolt tekitatud jõud nõelklapi diferentsiaalpinna koonusele ületab nõelklapi vedru pinge poolt tekitatud vastujõu, tõuseb nõelklapp oma pesalt ja kütus pääseb suure kiirusega pihusti düüsi ning sealt väga peenikeste jugadena põlemiskambrisse.
õli pumpamises pumpamis seisakuid ( tühimikke). Suurtes laevamootorites käivitatakse õlipumbad mitte väntvõllilt vaid spetsiaalsete elektrimootoritega ja õlipumbad asetsevad tsirkulatsioonipaagist madalamal, et oleks tagatud alatine õli pealejooks pumbale. REDUKSIOONIKLAPP Ülesandeks on reguleerida õlisurvet süsteemis. Põhiosad korpus klapp klapivedru regulleerimiskruvi koos kontramutriga Reduktsioonklapp kinnitatakse kahe poldiga mootori vööripoolse otsakaane külge ja ülelastav õli kautatakse ära, et õlitada sealsamas olevatele hammasratasülekennete määrimisena. Õlisurve süsteemis on tavaliselt vahemikus 1,5 – 4
mille tihenduspind on sulguriga kokku soveldatud. Klapi kerele tikkpoltidel monteeritud klapi kaane ülaosas on keermestatud ava, millesse keeratud reguleerimispoldi 6 abil reguleeritakse vedru pinget klapi avanemiseks ettenähtud katlarõhul. Klapi ristlõige ja sulguri tõusu kõrgus valitakse arvestusega, et avatud kaitseklapp tagaks töötavate põletitega katlas rõhu mitte üle 1,1 töösurvest. Reguleerimispoldi väljareguleeritud asend fikseeritakse kontramutriga ja kaetakse kaitsekupliga 7, mis ühendatakse spindliga kiilu 8 abil. Ühel väljareguleeritud kaitseklappidest plommib katla järelevalvet teostav inspektor kiilu 8 plommiga 9, mis ei võimalda plommi rikkumata kaitsekuplit eemaldada. Teine klapp jäetakse plommimata, et võimaldada kaitseklappi ekspluatatsiooni käigus vajadusel madalamale survele reguleerida. Kaitseklapi sundavamiseks on antud klapitüübil trossiga ühendatud kang
annaabi.ee 
