Kordamine füsioloogia eksamiks
Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Lihasjõudu
mõjutavad ka liigutuste kiirus, lihaskidude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiude on kahte tüüpi: punased
lihased (aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud O2 kasutatakse
pikaajaliselt kontraktsiooniks) ja valged lihased (kiired reageerijad ja väsijad, ATP-d anaeroobse glükolüüsi
kaudu). Lihase kontraktsioonulatus sõltub lihase pikkusest, ent kontraktsioonijõud selle paksusest. Mida rohkem
filamente paikneb lihases kõrvuti, seda tugevam ta on.
Kui lihas ei lühene kontraktsiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks.
Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus kuid pinge jääb samaks.
Lihase efektiivus näitab, kui suure osa kasutatud energiast suudab ta muuta mehaaniliseks tööks, näiteks
raskuse tõstmisel. Lihase töövõime paraneb harjutamisel