Selleks vajatakse energiat. Aktiini- ja müosiinifilamendid ise ei lühene. Puhkeolekus libisevad filamendid vabalt üksteisest mööda. 3 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Lihaste kontraktsiooniulatus sõltub lihase pikkusest, kuid kontraktsioonijõud selle paksusest. Lihas on seda tugevam, mida rohkem filamente kõrvuti ja mida paksem ta on. Lihaste treenimine suurendab filamentide hulka ja seega lihasrakkude ning kogu lihase paksust. Energia saamiseks on vaja toitaineid ja hapnikku. Neid kannab lihastesse veri, seepärast peab lihaste verevarustus olema hea. Hapniku puudusel hakkab lihastesse kogunema piimhape, mis põhjustab lihaste valu. Treenitud lihased
kontraktsiooniks. Need lihaskiud toodavad energiat aeroobselt, oksüdeerides hapniku abil toitaineid. Valgetes lihastes on vastavalt palju kiireid kiude. Nad on ka kiired reageerijad, samuti kiired väsijad. Nad toodavad ATP-d eelkõige aeroobse glükolüüsi kaudu. Energiat tarbimiseks saadakse vähem kui punastest lihaskiududest. Tüüpilised valged lihaskiud on näiteks silmaliigutajalihased. Silmamuna liigutused on väga täpsed ja kiired. Lihase kontraktsiooniulatus sõltub lihase pikkusest, ent kontraktsioonijõud selle paksusest. Lihas on seda tugevam, mida rohkem lihaskiude on kõrvuti ja mida paksemad nad on. Lihased kinnituvad luudele enamasti liigeste läheduses. Seega on lihastel lühikesed kangiõlad, ent nende poolt tõstetud koormusel on need pikad. Ka väike lihase kontraktsioon põhjustab ulatusliku ja kiire liigutuse, kuid lihas peab sel juhul olema tugev. ,,Mille teepikkus võidab, selle jõus kaotab"
annaabi.ee 
