Eesti murded I konspekt
Rannikumurde murrakurühmad
(1)Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä):
- süömme, tulette
- tulid ‘tulivat’
(2) Keskrühm (HljI, VNg):
- süömmä, tuletta
- tuliva, süönü
(3) Idarühm e Vaivara:
- süömmö, tuletto
- tullet ‘tulevat’, tullit ‘tulivat’
- opeDan ‘õpetan’
(2) kirde- e Alutaguse murre:
- rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’
- tugeva astme geminaadi üldistus: seppäd
- kontraktaverbides pole astmevaheldust: karGaDa
- st > ss: mussad ‘mustad’, issub ‘istub’
- Vu-, Vü-diftongide nõrgas astmes > Vv : jõvvan ‘jõuan’
Kirde- e Alutaguse murre
Lüganuse – kõige vanapärasem ja omanäolisem;
Jõhvi – lõunas tugevad keskmurde mõjud;
Iisaku – põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega.
Siirdemurre:
o ühisjooned rannamurdega,
o ühisjooned idamurdega (Kod),
annaabi.ee 
