Kiirjooks
tuhandik sekundit! Lihaste töö koordinatsiooni aluseks maksimaalkiirusega jooksul on ka
sellised fülogeneesis kujunenud närvikeskustevahelised seosed nagu lihaste antogonistide
kaasuv ehk retsiprookne innervatsioon (agonistide näiteks sirutajate lihaste
kontraheerudes antogonistid painutajad lõõgastuvad ja vastupidi), samuti ristuvad sirutus-
ja painutusrefleksid, st. samaaegselt ühe jäseme painutusega toimub sümmeetrilise jäseme
sirutus. Ent agonistide kontraksiooniga kaasneb mitte üksnes antagonistide lõõgastumine
(kaasuv innervatsioon), vaid ka venitus. Nüüd kontraheeruvad müotaatilise refleksi alusel
(NB! ülilühike latensiaeg) omakorda antagonistid ja lõõgastuvad agonistid, alludes omakorda
venitusele. Nii tekkib rütmiline ehk ahelrefleks, mida nimetatakse ka sammurefleksiks.
Eelmainitud kaasasündinud mehhanismide alusel liiguvad kiirel jooksul käed ja jalad
ristsünkroonses koordinatsioonis
annaabi.ee 
